EST

Rahvakalender

29
juuni

Peetripäev

Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld.
Õigeusu alade suvine peetripäev on kirmaste aeg ja just noorte neidude pidutsemise aeg, kevade ärasaatmise püha. On käidud ühiselt vihtu tegemas. 

Töökeelud on seotud piksega – heinakuhjade tegemine, põllutööd jmt tõmbavad äikest ligi.
Söödi sõira ja piimatoite.

 

JUULI

02
juuli

Heinamaarjapäev

Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Heinamaarjapäev on olnud veel 17.-18. sajandil populaarne püha, olulise maagilise kombestiku ja oma tavadega. 17. sajandist on teateid, et sel päeval on käidud Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada.

Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld. Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali. Vahel kinnitati ka tõrvatünn üles puu latva. Sellisena meenutab leedupuu maipuud ja muid sümboolseid elupuid. Leedutuli tagas peale viljaõnne veel randlastele kalasaagi. Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel.

19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel – saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine.

Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel.

Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada.

Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud – mõjuvad halvasti lammastele.

Mõnel pool (eeskätt õigeusu aladel) joodi maarjapuna. Tehti leiba.
Ekspositsiooni Tuur
Peasaali ekspositsioon algab Alulinnaga.
Iisaku XII külalaat
Broneeri müügikoht

Iisaku Kihelkonna Muuseum

Tule meile külla!
INFO KIOSK Ekspositsiooni Tuur Üritused/Näitused Haridusprogrammid Pildi Ait Uudiste Sahver Koduuurimused Kaubatänav Sõprade Selts