EST

Rahvakalender

14
aprill

Künnipäev

Vanem püha, mil on peetud ohvripidustusi. Üldiselt on selle kombestik kandunud üle jüripäevale.
Künnipäevaks pidid kõik põllutööriistad korras ja seatud olema, sellest päevast algasid põllutööd. Esimest kündjat kasteti nagu karjastki. Hüvituseks anti märjale kündjale keedetud mune ja seasaba. Levinud oli komme, et künnipäeval tõsteti-katsuti kõik põllutööriistad läbi, et töö edeneks ja töötegija unine ei oleks. Maagilised tegevused olid suunatud viljakuse saavutamisele: viidi koorem sõnnikut põllule, künti esimene vagu.
Tõusta tuli võimalikult vara.
2004. aastal hakati sel päeval tähistama õues õppimise päeva. Koolides soovitatakse vähemalt ükski tund õues pidada. Lähtutakse vanast künnipäevakombestikust: see oli päev, kus tuli põllule minna ja kas või lumme vähemalt üks vagu ära künda. Igatahes tuli tingimata toast välja põllule minna ja midagi väga olulist teha.

 

23
aprill

Jüripäev

Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud kristluse võidu sümboliks paganluse üle.
Võimsalt on ta endasse sulatanud lähedaste tähtpäevade kombestikku ja uskumusi (künni- ja karjalaskepäev). Jüripäeva muutsid eriliseks maagilised kombed, millega tagati tervis, talu edenemine ja tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi, metsloomi jmt. Tingimata tehti jürituld.
Ekspositsiooni Tuur
Peasaali ekspositsioon algab Alulinnaga.
07.juunil 2020. Iisaku Külalaat
Peaesineja ansambel Justament!

Iisaku Kihelkonna Muuseum

Tule meile külla!
  
INFO KIOSK Ekspositsiooni Tuur Üritused/Näitused Haridusprogrammid Pildi Ait Uudiste Sahver Koduuurimused Kaubatänav Sõprade Selts Projektid